Home   |  Kontaktandmed   |  Asukohad
Safe Infusion Therapy (ET)
 
Home >

Mida arvavad spetsialistid?

Prof. Dr. Ing. Andreas Wittmann, Wuppertali ülikool

Millised on nõelatorke vigastusega kaasnevad riskid?

Oma kohustuste raames puutuvad tervishoiutöötajad kokku mitmete riskidega, eriti nakkusriskidega, mida põhjustavad saastunud teravate seadmetega seonduvad nõelatorke vigastused. Sellised kokkupuuted verega võivad viia peaaegu kõigi teadaolevate patogeenide ülekandeni, millest kõige tõsisemad ja letaalsemad on B- või C-hepatiidi viirus (HBV, HCV) ja inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). B-hepatiidiga nakatumise riski võib minimeerida vaktsineerimisega ja HBV ja/või HIV-ga nakatumise korral on saadaval ka võrdlemisi efektiivsed kokkupuutejärgsed profülaktilised meetmed. C-hepatiidi viiruse korral on aga ainuke võimalik profülaktika kokkupuute vältimine. Erineva kirjanduse andmeil määratakse serokonversiooni riski pärast kokkupuudet vere kaudu levivate patogeenidega hästituntud „30-3-0,3 reegliga“, ehkki B-hepatiidi viiruse puhul võib ülekandekiirus ulatuda sajani. Sellegipoolest eksisteerib tõhus HBV-vastase vaktsineerimise võimalus. Meie endi uuring on näidanud, et iga töötajat ohustab nõelatorke vigastuse risk ligikaudu üks kord iga kahe aasta jooksul, samas kui vastutavatele asutustele teatatakse ainult vähestest juhtudest. Valdav enamik neist juhtudest leiab aset saastunud nõelte kõrvaldamisel või on ebaõige kõrvaldamise tagajärg. Lisaks sellele põhjustab juba ammu keelustatud kahe käega nõelakatte tagasipanek ikka veel arvukalt nõelatorke vigastusi.

Kuidas saada täpne riskihinnang?

Nagu on nõutud direktiivis 2010/32/EL, tuleb ametlik riskihindamine läbi viia kõigi tegevuste puhul, mis hõlmavad teravaid meditsiiniinstrumente. Täpsel riskihindamisel võetakse arvesse verega kokkupuute ulatust terava instrumendi tüübi kohta ja nõelatorke vigastuste esinemissagedust. Väikeste aktsepteeritavate riskide eraldamine suurtest annab kasulikku teavet nende riskide efektiivse ravi kohta ning võimaldab määrata sobivaid meetmeid vastavalt erinevatele seadmeliikidele.

Millised on peamised uuringutulemused?

Infektsioonirisk tugineb põhimõtteliselt tõenäosusel, et patsiendi veri on nakatunud ja tõenäosusel, et nõelatorkega kantakse üle piisavalt suures koguses patogeene.
Mõõtmised, mille käigus uuriti verega täidetud õõnesnõelu, nt tiivakestega i.v. nõelu või veenikateetreid, näitasid, et tüüpilise nõelatorke vigastuse käigus kandub üle ligikaudu 1 µl verd, samas kui nõelatorke sügavus mõjutab märkimisväärselt veremahtu. Lisaks sellele näitas meie uuring, et ka nõela mõõtmed mõjutavad ülekanduva vere mahtu. Millest lähtuvalt kantakse suurevalendikuliste nõeltega üle suuremas mahus verd.1

Nagu allolevas tabelis näidatud, erineb infektsioonirisk erinevat liiki teravate instrumentide, või pigem rakenduste ulatuse vahel. Teravad seadmed, nt perifeersed ja tsentraalveenikateetrid, verevõtmiseks kasutatavad libliknõelad või kirurgilised seadmed nagu skalpelliterad, võivad põhjustada tõsist või koguni letaalset riski verega kokkupuute ulatuse tõttu. Vigastuse või infektsiooni oht tuleb välistada või vähemalt vähendada nii palju kui võimalik, võttes kasutusele ohutusmeetmetega teravad seadmed, täiustades töömeetmeid ja pakkudes asjakohast koolitust, mis tagab lisaks muule direktiivi 2010/32/EL sätete järgimise.

Riskihindamise hea tava
Milliseid ennetavaid meetmeid tuleks rakendada?

Meie uuringu andmed, mis on kogutud riskianalüüsi maatriksisse, võimaldavad lõpuks ometi tervishoiuasutustel kasutusele võtta ennetavad meetmed ja käitumisreeglid, mis aitava langetada riski ja kaitsta tervishoiutöötajaid nõelatorke vigastuste eest.
Vigastusi ja kutsehaigusi efektiivselt piiravad strateegiad peavad keskenduma järgmistele meetmetele (loetletud eelistusjärjekorras).
1. Väga ohtlike materjalide või menetluste asendamine vähem ohtlikega
2. Tehnilised lahendused riskide minimeerimiseks
3. Tehniliste kontrollide rakendamine töötajate eraldamiseks allesjäävatest ohtudest
2. Halduskontroll vähendamaks kokkupuuteid, mida ei saa tehniliselt kontrollida
5. Isikukaitsevahendite kasutamine (viimane kaitseliin)

Prof. Dr. Ing. Andreas Wittmann
Wuppertali ülikool
Ohutustehnika, töömeditsiini, tööfüsioloogia ja nakkustõrje teaduskond

Viited.
1Wittmann, A., Kralj, N., Hofmann, F. (2004): Übertragene Blutvolumina nach Kanülenstichverletzungen – Ein Beitrag zur Risikoabschätzung nach Kanülenstichverletzungen in: Hofmann F., Reschauer G., Stößel U. (Hrsg.): Arbeitsmedizin im Gesundheitsdienst XVII. 188-191. edition FFAS, Freiburg i. Br, 2004

 

Not all products are registered and approved for sale in all countries or regions. Indications of use may also vary by country and region. Product images are for reference only. Please contact your country representative for product availability and information.